Juhan-Mart Salumäe, Viljandi Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuses

õpetaja, stažeeris Hollandis

 

Millised on õpetajad Londonis ja Amsterdamis?

Kui on võimalus viibida õppijana teises koolis, siis mida saab märgata selsete õpetajate töö kohta? Kui sarnased või kui erinevad on meie koolid ja õpetajad Londoni ja Amsterdami näitel.

Ülle Matsin on alates 2011.a Viljandi Gümnaasiumi direktor, kes käivitanud Eesti esimese riigigümnaasiumi. Ta tegutseb koolitajana nii Tartu kui Tallinna Ülikooli juures. Ülle Matsin kuulub Euroopa Nõukogu Pestalozzi haridusprogrammi koolitajate võrgustikku. Ta on töötanud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana, Tartu Ülikooli õppekavaarenduse keskuse spetsialisti ja didaktika lektorina. Ülle Matsin on kirjutanud mitmeid artikleid üldpädevuste kujundamisest ning kaasaegsest koolijuhtimisest ja meeskonnatööst. Ülle Matsin on valitud Aasta haridusjuhiks 2013.

Epp Välba alustas koolijuhina Suure-Jaanis neljandat aastat. Tema jaoks on koolirõõm hea kooli mõõdupuu ja motiveeritud töötajad koolijuhi edukuse näitajad. Nende kahe – rõõmu ja motivatsiooni saavutamist peab ta oma töös kõige olulisemaks.

Õppimise masinavärk ja mida (uut) me sellest teame?

Teadmised õppimisprotsessi kohta uuenevad pidevalt ja on samas ka uskumatult huvitavad. Ettekandes püütakse avada õppimist uurivate teadusharude mõningaid leidusid ning nende praktilise rakendamise võimalusi.

Grete Arro (PhD psühholoogias) töötab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis teadurina, keskendudes uurimis- ja õppetöös mitmesugustele äärmiselt põnevatele õppimisega seotud teemadele (nt mõistete areng, eneseregulatsioon, õpistrateegiad, motivatsioon). 

 

MÕK-ist, NÕK-ist ja õpetajast

Kuidas tajub õpetaja MÕK-i või NÕK-i tähendust? Miks need akronüümid ei pruugi olla kõige õnnestunumad? Püüame jõuda arusaamani, kuidas ehitada tänapäevaseks peetavat kooli. Millest sõltub haridusuuenduse õnnestumine? 

Priit Kruus on Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse lektor ja kultuuriuuringute doktorant. Ta töötab ka ülikooli alla kuuluvas haridusinnovatsiooni keskuses, tehes koolitusi ja seistes selle eest, et ülikooli ja koolide esindajad omavahel hästi läbi saaksid. Ta on õpetanud eesti keelt ja kirjandust ka põhikoolis, gümnaasiumis ja rakenduskõrgkoolis ning kirjutanud kirjandusõpikute sarja "Kahekõne". Praegu saab teda sagedamini kohata Tallinna Ülikoolis tunnivaatluse ja tagasisidestamise koolituspäevadel ja loovate õppemeetodite seminaridel. Tema valmiv väitekiri käsitleb murranguliste 1990.aastate ja ka uue sajandi kultuurielu – nagu MÕK-iks või NÕK-iks kutsutu, on seegi kiiresti muutuva maailma teema. Veel umbes aasta tagasi võis Priitu näha Kinoteatri monolavastuses "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine". 

 

Konverentsi modereerib Urmo Reitav, kes juhib kogukonna algatusel põhinevat Viljandi Hariduse Arengufondi, edendades erinevaid kooliarendusprogramme. Ta on töötanud ühiskonnaõpetuse õpetajana ja noorsootöö spetsialistina Viljandi Gümnaasiumis ning huvijuhina Narva Vanalinna Riigikoolis. Aastatel 2002-2017 on Urmo töötanud noorsootöö lektorina nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis. Täna töötab ta ka õpetajana Viljandi Kesklinna koolis ning Olustvere Teenindus- ja maamajanduskoolis. Ta tegutseb aktiivselt noortevaldkonna koolitajana ja noorte ettevõtlusideede nõustajana. 

Jack Brereton on Viljandi Kesklinna Kooli 9.klassi õpilane, kes ütleb enda kohta, et on inglise ja šoti juurtega. Talle meeldib õppida ja sportida. Lisaks mängib ta mitmeid pille: cajoni, basskitarri ja klaverit.

 

Markus Aidla õpib samuti Viljandi Kesklinna Koolis 9.klassis ja unistab tulevikus saada heaks ärijuhiks. Vabal ajal tegeleb ta tennise ja kergejõustikuga ning mängib arvutimänge.