Heljo Saar on hariduspôllul nii külvanud kui ka saaki lôiganud üle 30 aasta. Ta on selgeks saanud, et lapsel on kôige efektiivsem saada abi oma kooli keskkonnas. Ta püüab lähtuda ôppijast ja tema vajadustest. Kui laps ei saa ôppida nii, nagu ôpetaja ôpetab, ôpib ôpetaja ôpetama nii, nagu laps ôpib.

 

Õpituba: Kujundav hindamine I kooliastmes – kogemuste vahetamine

Õpitoa eesmärk ei ole õpetada, mis on kujundav hindamine. Soovime  jagada oma kogemusi ja mõtteid kujundavast hindamisest ning saada neid ka vastu. Töörühmades proovime luua üheskoos sõnalist hinnangut näidistöödele.

Õpitoa läbiviijad Reili Saaron-Võsu ja Henri Pärtel on Viljandi Paalalinna Kooli I kooliastme õpetajad. Reili on 2.klassi õpetaja ja puutus kokku kujundava hindamisega alles eelmisel õppeaastal, Henri on 3.klassi õpetaja ja kasutab kujundavat hindamist viiendat õppeaastat. Soovime jagada oma mõtteid kujundava hindamise kohta ja areneda ka ise läbi teiste kogemuste kuulamise.

 

Õpituba: Väärtuskasvatus meie koolis

Õpitoas leitakse vastuseid küsimustele: mis on väärtuskasvatus, kas Eesti koolis on seda piisavalt, kas see on vajalik? Praktilisi näiteid ja praktikaid jagatakse Londoni kogemuste Suure-Jaani Koolis läbiviidu põhjal.

Õpitoa läbiviija Epp Välba alustas koolijuhina Suure-Jaanis neljandat aastat. Tema jaoks on koolirõõm hea kooli mõõdupuu ja motiveeritud töötajad koolijuhi edukuse näitajad. Nende kahe – rõõmu ja motivatsiooni saavutamist peab ta oma töös kõige olulisemaks.

 

Õpituba: Õppetunni mitmekesistamine veebivõimaluste abil

Õpitoas õpitakse kasutama järgmiseid haridustehnoloogilisi vahendeid: õpetaja abiline – SuperTeacherTools, sotsiaalne järjehoidja – Pinterest ja kiire tagasiside kogumine – Mentimeter.

Õpitoa viib läbi Tiina Vilberg, kes on Viljandi Jakobsoni Kooli matemaatikaõpetaja alates 1990.aastast. Ta on läbinud "Tuleviku Õpetaja" koolituse kõik viis moodulit ja seal tutvutud keskkondi on püüdnud tundide mitmekesistamiseks kasutada. Eelmisel õppeaastal jagas ta oma teadmisi ka kolleegidega, tutvustades neile kokku 9 keskkonda.

 

Õpituba: Kas poisid ja tüdrukud õpivad tõesti erinevalt? Miks? Kuidas?

Soolised- ja käitumuslikud eripärad õppimisel. Mida arvavad teadlased? Kas õpetaja teeb/ei tee poistel ja tüdrukute õpetamisel vahet? Erinevad võimalused motiveerimiseks.

Õpitoa viib läbi Tiina Pihlak, kes töötab Viljandi Paalalinna Kooli õppealajuhatajana. Pedagoogikahuvi on toonud teda kooli ning hoiab siin rõõmsa ja tegusana. Tiina on isemotiveeruva meelelaadiga, kellele igapäevane õppimine ja koos õppimine (loe: õpetamine) on aga kirg. Eriti paeluvateks peab ta soolistest erisustest tulenevaid teemasid: saladused, mis mõjutavad meie käitumist ja tegutsemist mehe või naisena. Teooria- ja praktikavaheliste seoste märkamine ning olukordade kokku sobitamine on üheaegselt nii põnev kui kasulik.

 

Õpituba: VEPA – õpetaja abiline igas olukorras

Õpitoas tutvustatakse vepa-t ehk on meeskondliku mängu klassi korra loomiseks ja hoidmiseks. VEPA (Veel Parem) on rahvusvaheliselt tunnustatud ja kõrgelt hinnatud tõenduspõhine ennetusprogramm (inglise keeles Pax Good Behavior Game). Mängu eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis ning õpilaste positiivse käitumise 

tunnustamine. Mäng lihtsustab metoodikat kasutava õpetaja tööd ja parendab õpilaste igapäevaelu. 

Õpitoa viib läbi Grete Sepp, kes 4 aastat tagasi osales projektis pilootklassina. Grete töötab 

A.Kitzbergi Gümnaasiumi 1.klassi õpetajana ning alustas sel õppeaastal uuesti Vepa mängu oma igapäevatöös.

 

Õpituba: Scientia per ludum - teadmised läbi mängu

Õpitoa sisu iseloomustab George Bernard Shaw tsitaat "Me ei lõpeta mängimist, sest jääme vanaks. Me jääme vanaks, sest lõpetame mängimise." Õpitoas tutvustatakse mängudel põhinevat metoodikat erinevate ainete (matemaatika, ajalugu, keeleõpe jt) õpetamiseks Taani Osterskov Efterskole kogemuse põhjal.

Õpitoa läbiviija Aive Kaldra on Tarvastu gümnaasiumi ajalooõpetaja, kes tegelenud aktiivselt ka ajaloo taaskehastamise ja rollimänguga. Tema arvates on rollimäng vahend, mille kaudu saab lapsi õpetada läbi erinevate tegevuste nii, et nad iga kord aru ei saagi, et õpivad. Ta leiab, et peale oteadmiste saab rollimängu kaudu arendada õpilaste suhtlemisoskust, meeskonnatöö oskusi, erinevaid käelisi tegevusi ning soodustada aktiivset liikumist värskes õhus.

 

Õpituba: Mitmekülgne õpetaja: lõimitud ained ja põnevad ainetunnid

Õpitoa olulisemad märksõnad on lõiming, atraktiivne tund, huvitav ja mitmekülgne õpetaja ning õpetaja eneseareng.

Õpitoa läbiviija Jana Söödor asus peale TLÜ magistrantuuri lõpetamist 2012.a tööle loodusainete õpetajana Viljandi Paalalinna kooli. Jaana hindab kõrgelt haridust, teadmiste pagasit ja enesearengut õpetajana. Ta soovib anda õpilastele koolist teadmise, et kõik neile õpetatav on omavahel mingil moel seotud ja kõik see on omakorda seotud igapäeva eluga. Kaasaegne õpikäsitlus eeldab õpetaja kohanemist ajas toimuvate muutustega. Jaana soovib olla huvitav õpetaja.

 

Õpituba: Sotsiaalsete oskuste arendamine lastel (toimetulek emotsioonidega)

Õpitoas antakse ülevaade läbiviijate poolt koostatud õppematerjalist ja tehakse läbi praktilisi ning mängulisi harjutusi/töölehti teema käsitlemiseks.

Õpitoa viivad läbi Viljandimaa Rajaleidja Keskuse sotsiaalpedagoog Kati Arak ja psühholoog Janika Kersten

 

Õpituba: Pärm bioloogiatunnis

Praktilised tööd pärmiga, mis sobivad nii põhikooli kui gümnaasiumi bioloogia kursuses kogu klassiga uurimuslikuks õppeks organismide elutingimuste ja raku elutalitluse teemadel. Vahendid jõukohased igale koolile. 

Õpitoa viib läbi Karmen Süld, Viljandi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja, kes on pärit Viljandimaalt ja õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, tänavu kaitses doktoritöö ning on juhendanud õpilasi Taibukate Teaduskoolis.

 

Õpituba: Eluline STEM

Loodusteaduslik mudeldamine on loominguline valdkond nii õpetajale kui õpilasele, arendades teadusliku uurimismeetodi kasutusoskust ja koolis õpitava seostamist nii elusa looduse kui tööstusmaailmaga.
Õpitoa viivad läbi Ave Vitsut (Viljandi Gümnaasiumi keemiaõpetaja) ja Airi Luhaäär (Viljandi Gümnaasiumi füüsikaõpetaja).

 

Õpituba: Töötust ennetavad meetmed töötavatele inimestele

Õpitoas käsitleme järgmseid teemasid: Tööjõu vajadusest tulevikus OSKA valdkondade uuringu põhjal. Tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus ja sihtgruppide tutvustamine. Karjäärinõustamine. Töötoas osaleja on teadlik läbi Eesti Töötukassa pakutavatest teenustest töötavale inimestele ja oskab seda vajadusel jagada.

Õpitoa läbiviija Enna Tikas töötab Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonnas karjäärinõustajana.

Enna on erialalt kehalisekasvatuse õpetaja ning sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magister. Tal on töökogemusi haridusvaldkonnas 30 aastat ja Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonna karjäärinõustaja ametis täitus septembris kaks aastat.

 

Õpituba: Learningapps harjutuste loomine

Tegemist on õpetajate ja õppijate interaktiivse töölauaga, kus saab luua erinevaid interaktiivseid harjutusi  õppimiseks ja õpetamiseks. Õpilased saavad ise harjutusi luua üksteisele lahendamiseks. Õpetaja saab jälgida harjutuste täitmist.

Õpitoa läbiviija Marika Anissimov töötab Viljandi Gümnaasiumis haridustehnoloogina, lisaks annab ta matemaatika ja programmeerimise tunde ning on klassijuhataja. Marika on juba 20 aastat tegutsenud koolitajana, suurim koostööpartner on HITSA.

 

Õpituba: Kehaline ja vaimne aktiivsus koolitunnis
Erinevate tehnikate õpetamine õpetajale, nt ristliikumine, erinevast materjalist pallid ja lõdvestus koolitunnis. Aluseks praktiline rakenduskinesioloogia ja E.Idla liikumissüsteem.
Õpitoa viib läbi Anu Johani Kalmetu Põhikoolist.

 

Õpituba: Rahvusvahelise koostöö lisaväärtus koolielus

Soovid tuua enda, kolleegide ja õpilaste ellu veidi värskust ja uuenduslikkust? Oled kaalunud võimalust õppida ja jagada kogemusi oma kolleegidega Euroopast?
Töötoas toetame haridusasutuse vajaduste kaardistamist. Leiame koostöös teemad, kus rahvusvaheline koostöö toetab oma asutuse vajaduste lahendamist. Lisaks jagab teadmisi kolleeg, kes on rahvusvahelist koostööd juba edukalt teinud. Tutvustame Erasmus+ õpirände ja strateegilise koostöö võimalusi.
Töötoa eestvedajad on Kätlin Lepa ja Kerttu Sepp Sihtasutusest Archimedes.

 

Õpituba: Haridusrobootika kasutamine lasteaia õppetöös

Õpitoas tutvustatakse kaasaegseid õppevahendeid (Bee-Bot ja Blue-Bot) ja erinevaid võimalusi õppetegevuse mitmekesistamiseks. Õpitakse tundma Bee-boti ja Blue-boti, sh käivitamist, nuppude funktsioone ja kuidas koostada programmi. Lisaks teemamatid, Bee-boti ja Blue-boti programmeerimine ja katsetamine. Bee-boti ja Blue-boti võimalused valdkondadesse lõimimisel (keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond, kunst).

Õpitoa viivad läbi Merike Moks ja Liina Steinfeld.
Merike Moks töötab Viljandi Lasteaias „Krõllipesa" vanemõpetajana alates 2005.a. Blue-Bot haridusrobotitega tutvus ta käesoleva aasta kevadel ning praktiseerinud haridusroboteid lasteaias ja koolitanud kolleege.

Liina Steinfeld on 2002-2016 töötanud õpetajana Tallinna Muumipere ja Rännaku lasteaias ning alates 2016 õpetajana Viljandi lasteaias „Mesimumm". Robootika valdkonnaga tegi tutvust Tallinna Rännaku lasteaias ning praegu koos laste ja kolleegidega avastamas seda põnevat maailma.

 

Õpituba: Huvitav tehnoloogiaõpe

Õpitoas käsitletakse erinevate tegevuste näitel tehnoloogiaõppe läbiviimise praktikaid, sh õpilaste kaasamine, hindamine ja video kasutamine (töövõtete kirjeldused õpilastele). Näiteks valgusti ehitamine (9.kl), kiviheitemasinate ehitamine (8.kl) ning vabajooksusõidukite ehitamine (6.kl).

Vaata ka videosid teemadest ja esitlustest:

Õpituba Tallinnas
Esitlus praktilisest valgustitööst

Kiviheitemasinast õpetajale

Vabajooksusõidukitest õpilastele

Õpitoa läbiviija Mait Sinimaa on heatahtlik, tehnikast huvituv ja arenemisvõimeline. Ta on tehnoloogiaõpetajana töötanud 12 aastat (Viljandi Kesklinna Kool) ning end pidevalt erinevatel täiendkoolitustel täiendanud ja kuulub Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatusse.

 

Õpituba: Kuidas saame haridustöötajatena parandada õpetajakutse mainet?

Raske on leida inimest, kes ei nimetaks õpetajaametit tänuväärseks. Samavõrd raske on leida inimest, kes ütleks, et ta on valmis õpetajaks hakkama. See viitab siiski sellele, et õpetajaametit ei peeta ikkagi piisavalt atraktiivse karjäärivõimalusena. Samas on just meil haridustöötajatena palju võimalusi selle ameti maine tõstmiseks. Samavõrd on meil võimalik anda oma panus selleks, et õpetajate huvid oleks avalikkuses kaitstud. Selles töötoas arutletakse selle üle, mida saame meie haridustöötajatena teha selleks, et õpetajakutse mainet ja kuidas me saame läbi avalikkuse kaitsta oma huve.

Õpitoa läbiviija Juhan-Mart Salumäe on Viljandi Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja ja Tallinna Ülikooli hariduse juhtimise magistrant. Juba oma teisel ülikooliaastal sai talle selgeks, et ta soovib proovida õpetajaametit, olgugi et ta õppis ja lõpetas riigiteaduste eriala. Tänavune õppeaasta on tema jaoks õpetajana neljas.

 

Õpituba: Õppijate tugipostid Tarvastu Gümnaasiumis ehk kaasava hariduse võlu ja valu

Millised on kooli võimalused, kes ja kas saab kaasamisest kasu. Õpetaja kui õppija ja tema toed.

Õpituba viivad läbi Anne Põldsaar ja Piia Mäger.
Anne Põldsaar on Tarvastu Gümnaasiumi õppejuht, kes on töötanud erinevat tüüpi koolides erinevas vanuses lastega. Tema kogemused HEV lastega pärinevad juba eelmisest sajandist.
Piia Mäger on Tarvastu gümnaasiumi sotsiaalpedagoog, kes olnud koolis õpetaja, huvijuht ja ka lapsevanem. Ta on esindanud õpilasi nii heas kui halvas.

 

Õpituba: Mis juhtub, kui huvi- ja tavakool panevad seljad kokku

Kuidas sündis interaktiivne kogumik „Öökulli juturaamat" ja kuidas ideest sai alguse laiapõhjaline koostöö.
Õpituba viivad läbi Tarvastu Gümnaasiumi 12. klassi õpilased Deena Mäger ja Renee Trei ning direktor Ene Savi.

Renee Trei on aktiivne abiturient, kes lisaks igapäevasele õppimisele panustab oma aega piirkonna ja kooli parendamiseks. Lisaks meeldib talle tegelda muusika, käsitöö ja tehnoloogiaga, ning jagada enda õpitut ja kogetut teistega. Oma laia silmaringiga märkab ja mõtestab ta maailma ja loob seoseid eri valdkondade vahel.

Deena Mäger on elurõõmus ja optimistlik noor neiu, kes on eeskujuks teistele õpilastele. Ta õpib hästi, tegeleb laulmise ja rahvatantsuga ning viis eelmisel õppeaastal läbi solistide lauluringi 1.-5. klassile. Lisaks lööb ta aktiivselt kaasa noortele suunatud üritustel ja nende organiseerimise

 

Õpituba: Keskkonnasõbralik test

Kuidas õpetajana hoida kokku väärtuslikku aega ning olla keskkonnasõbralik ehk kuidas rakendada arvutit kontrolltööde parandamiseks. Kuidas viia läbi ka erinevaid teste jm veebikeskkonnas. Katsetatakse kahte keskkonda: www.liveworksheets.com ja www.testmoz.com.

Õpitoa viib läbi Marje Maasen, kes on Viljandi Jakobsoni kooli inglise keele õpetaja. Ta kasutab oma igapäevatöös päris palju IKT vahendeid, sh inglise keele tunnis. Marje on koostanud õppematerjale, mis on avaldatud Miksikeses ja ka Õpiveebis leiab tema kogutud õppematerjale.

 

Õpituba: Ujumise algõpetuse korraldamise võimalused ja väljakutsed Viljandimaal

Alates 2018.a eraldatakse kohalikele omavalitsustele riigieelarvest ujumise algõpetuse korraldamiseks viis korda suurem summa, kui see on olnud viimasel kümnel aastal. Lisaks on alates käesolevast õppeaastast muutunud kehalise kasvatuse ainekavas ujumise osas õpitulemus.
Õpitoas mõtleme koos läbi võimalused, kuidas saab kohaliku omavalitsuse, kooli ja ujumisõpetajate koostöös Viljandimaal enamik lapsi omale hiljemalt kolmanda klassi lõpuks ujumisoskuse.
Õpituppa ootame kindlasti koolijuhte, kohalike omavalitsuste esindajaid, ujumise algõpetuse tundide juhendajaid ja kehalise kasvatuse õpetajad.

Töötoa viib läbi Helen Link, kes on ujumise algõpetuse projektijuht Eesti Ujumisliidus

 

Õpituba: Üldoskuste arendamine liikumisõpetuses

Õpituba keskendub üldoskuste toetamisvõimalustele liikumisõpetuses. Uueneva kehalise kasvatuse ainekava üheks oluliseks suunaks on, et õppeprotsess toetaks lisaks õppeaine spetsiifilistele oskustele ka ennastjuhtiva õppija kujunemist. Seda toetavad erinevad tegevused, mis soodustavad koostööd, sotsiaalseid oskuseid, eneseanalüüsi. Õpitoas on lõimitud liikumine ja üldoskuste toetamine.
Läbiviija on Maret Pihu ja Anne Välja.
Maret töötab Tartu Ülikooli liikumislaboris lektorina. Mareti jaoks on liikumine ja sport läbi elu olnud väga tähtsad. Maret on töötanud kehalise kasvatuse õpetajana Tartu Kroonuaia Koolis, Tartu Rahvusvahelises Koolis ja Tartu Herbert Masingu Koolis, liikumisõpetajana lasteaedades Meelespea, Terake ja huvikoolis „Huvitera".

Anne Välja töötab Tartu Ülikooli liikumislaboris kehalise kasvatuse ainekava arendamise töörühmas. Eelneb pikaajaline kogemus kooliõpetajana, judotreenerina, spordijuhina. Lektorina on õpetanud lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi liikumis- ja inimeseõpetuse õpetajad. Ta on seisukohal, et tervelt elatud aastate saladus peitub liikumises.

 

Õpituba: Liikuma kutsuv kool

Liikuma kutusva kooli õpituba pakub ideesid, kuidas tuua koolipäeva rohkem liikumist läbi aktiivsemate vahetundide ja ainetundide. Samuti saab ülevaate, mis on võrgustiku "Liikuma kutsuva kooli" eesmärgid ja tegevused.
Õpitoa viib läbi Merike Kull Tartu Ülikooli liikumislaborist.

 

Õpituba: Quizizz kasutamine õppetöös

Veebipõhiste testide ja viktoriinide loomise keskkond, mis töötab ka nutiseadmes. On võimalik kasutada teiste loodud teste või luua ise. Testis saab kasutada valikvastustega küsimusi ning lisada küsimustesse pilte. Testi saab jagada koodiga ning anda ka koduseks tööks.

Õpitoa läbiviija Marika Anissimov töötab Viljandi Gümnaasiumis haridustehnoloogina, lisaks annab ta matemaatika ja programmeerimise tunde ning on klassijuhataja. Marika on juba 20 aastat tegutsenud koolitajana, suurim koostööpartner on HITSA.