Ülevaade Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevusest

Liit asutati 17. jaanuaril 1992. aastal Viljandi linnas. 
 

Asutajaliikmed olid:	1992 aasta jooksul liitusid:	Hiljem ühinesid:
1. Karksi-Nuia alev	13. Kõo vald (17.03)	16. Abja-Paluoja linn (21.12.1993)
2. Suure-Jaani linn	14. Vastemõisa vald (17.03)	17. Kõpu vald (17.03.1994)
3. Tarvastu vald	15. Olustvere vald (12.05)	18. Paistu vald (04.05.1995)
4. Halliste vald		19. Pärsti vald (14.06.1995)
5. Mõisaküla linn		20. Viiratsi vald (18.12.1996)
6. Võhma alev
7. Saarepeedi vald
8. Viljandi linn
9. Kolga-Jaani vald
10. Abja vald
11. Polli vald
12. Suure-Jaani vald

1.jaanuarist 1994 astus Polli vald liikmest välja ning osales Liidu töös vaatlejana kuni 1999 aasta kohalike omavalitsuste valimiseni ning Karksi-Nuia linna ja Karksi valla (end.Polli vald) ühinemiseni.

2014. aasta 1.jaanuariks peale kohalike omavalitsuste valimisi  ning peale ühinemisi on maakonnas kokku 12 omavalitsust (3 linna ja 9 valda) ning nad kõik on ka Liidu liikmed.

Aastate jooksul on ümber nimetatud ja ühinenud aga järgmised omavalitsused:
Karksi-Nuia alev nimetati 10.08.1993 Karksi Nuia linnaks
Polli vald nimetati 14.10.1997 Karksi vallaks. 
Abja-Paluoja linn ja Abja vald ühinesid 11.06.1998
Karksi-Nuia linn ja Karksi vald ühinesid 18.10.1999 
Olustvere, Vastemõisa ja Suure-Jaani vallad ning Suure-Jaani linn ühinesid 21.10.2005, nimeks sai Suure-Jaani vald

Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallad ühinesid 05.11.2013 ning uueks valla nimeks sai Viljandi vald 

Liidu esimehed:

17.01.1992 - 08.12.1999 Kalevi Kaur, Kolga-Jaani vallavanem
08.12. 1999 - 23.04.2003 Peep Aru, Viljandi linnapea
23.04.2003 - 23.11.2005 Jaan Lukas, Tarvastu vallavanem
23.11.2005 - 27.11.2009 Andres Rõigas, Halliste vallavanem
27.11.2009 - 20.12.2013 Ene Saar, Paistu vallavanem 

20.12.2013 - 10.11.2015 Kalevi Kaur, Kolga-Jaani vallavanem

10.11.2015 valiti Liidu esimeheks Tarvastu vallavanem Alar Karu, kes valiti uuesti tagasi ka 08.12.2017 peale 2017.aasta kohalike omavalitsuste valimisi ning samamoodi 2021 aasta kohalike omavalitsuste valimiste järgselt 10.detsember 2021.

 

Juhatuse aseesimehed:

17.02.1992 - 1993 Helir-Valdor Seeder, Viljandi linnapea kt ja Heino Tiidla (†), Võhma alevivanem

Liidu aseesimehed:

29.12.1993 - 18.12.1996 Andres Soosaar, Viljandi linnapea
18.12.1996 - 08.12.1999 Mati Ilisson, Karksi-Nuia linnapea
08.12.1999 - 11.12.2002 Jaan Lukas, Tarvastu vallavanem
11.12.2002 - 23.11.2005 Andres Vinni, Vastemõisa vallavolikogu esimees
23.11.2005 - 20.12.2013 Kalevi Kaur, Kolga-Jaani vallavanem 
20.12.2013 -08.12.2017 Ando Kiviberg, Viljandi linnapea 
08.12.2017 -10.12.2021 Madis Timpson, Viljandi linnapea
10.12.2021                      Imre Jugomäe, Mulgi vallavanem

31.03.2023-31.03.2024  Madis Timpson, Viljandi linnapea (valitakse II aseesimees)

Liidu tegevjuhid:

04.03.1992-15.06.2005 Märt Moll
12.12.2005-31.05.2011 Reevo Maidla
15.08.2011-24.09.2014 Jaan Looga
01.01.2015-30.11.2015 Lembit Kruuse
07.12.2015-29.12.2023 Mati Toomsalu
01.01.2024 Kaupo Kase

Liidu poolt finantseeritakse maakonna ühisürituste läbiviimist  1994.aastast.

Ametnike ja poliitikute abistamiseks töötati Liidu tegevuse algaastatel büroo poolt välja "Omavalitsuse teatmik" mis oli esimene selline ülevaatlik töö seadusandlusest, mis puudutas valdu ja linnu. Välja anti ka veel erinevate seaduste väljatrükke, mis aitasid kohalike omavalitsuste ametnikke oma ülesannete täitmisel.

VOL-il olid oma ettevõtted:
ME "Ehitus-Varustus", 1992 kuni erastamiseni 1995
ME "Tarkur" 1992 kuni erastamiseni 1997

VOL moodustas oma ettevõtte:
SA Perekodu (2008)

VOL on asutajaliige:
Viljandimaa Turismiinfokeskus (1997)
MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Festival (2000)
SA Viljandimaa Arenduskeskus (2020)

 

VOL oli liige:
MTÜ Euregio Pskov-Livonia (2012-2015)
MTÜ Viljandimaa Noortekeskus (2006-2011)

Huvitavaid fakte ja tähelepanekuid VOL tegevusest:

• Algselt oli VOL kõrgeimaks organiks Omavalitsuspäev, kuhu vald/linn/alev esitas 2 saadikut ning valis eraldi juhatuse liikme.  Juhatusse kuulusid vallavanem, linnapea või alevivanem ja tema personaalne asendaja
• 1993 aasta lõpus sai VOL kõrgeimaks organiks vanemate kogu, kuhu kuulusid ametikoha järgi vallavanem ja linnapea või omavalitsuse volikogu poolt valitud asendusliige
• 1995 aastast kaasati otseselt VOL töösse ka volikogude esimehed, küll esialgu veel ilma hääleõiguseta
• 1999 peale kohalike omavalitsuste valimisi olid hääleõiguslikud vanemate kogu liikmed vallavanem/linnapea ning volikogu esimees, sellest ajast moodustati ka VOL 7-liikmeline eestseisus (juhatus)
• Esimesed 2 aastat (1992-1994) kinnitati Liidu eelarvet kvartalite kaupa
• 1994 hakati ühiselt rahastama esimesi maakondlikke ühisüritusi ning 1996 võeti selleks tööle kultuuri– ja noorsoonõunik
• VOL esimene eelarve 1992. aastal koostati Saksa markades
• Esimene arveldusarve avati Tartu Kommertspanga Viljandi filiaalis
• Büroo esimene tööarvuti oli Kolga-Jaani koolist laenatud "JUKU"
• Esimesed bürooruumid renditi Viljandi linnas Väike-Turu tänaval, 1994 koliti üle Viljandi Maavalitsusse, Vabaduse pl 2 ruumidesse ning 1996.aastast siiani asub büroo Vabaduse pl 4 majas
• 1995 käivitus Riiklike Investeeringute Programm (RIP), mille alusel koostati valdkondade kaupa objektide finantseerimise pingeread maakonnas
• Omavalitsuste koostööpiirkonnad sündisid 1997 ning too süsteem toimib tänaseni väga edukalt, selle alusel toimib ka VOL eestseisuse (juhatuse) töö
• 1995 andis VOL välja "Omavalitsustöötaja teatmiku", mis hõlmas tolleaegset kehtivat omavalitsusi puudutavat seadusandlust
• 1999 trükkis VOL büroo joonkoodiga sõidutalonge maakonna koolide õpilastele ühistranspordis sõitmiseks
• 1992-2014 on toimunud 4 erakorralist vanemate kogu, aastal 2001 – teemaks haldusreform, 2009 - teemaks maavanema valimine ning aastatel 2008 ja 2009 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kava kooskõlastamised
• Viljandimaal on perioodil 1992-2022 on ametis olnud 151 omavalitsusjuhti, neist 20 inimest on läinud manalateele
• VOL kodulehekülg internetis loodi 1997
• Esimeste EL projektidega hakkas Liit tegelema 2002
• 2004 alustab VOL EL projektiga "Rohelise Tee turismiinfoviidad". Projekt saab alguse Saku vallast läbides Rapla ja Türi ning läheb edasi läbi Viljandimaa Lätti, mille käigus viidastatakse turismiinfoviitade, suunaviitade, kaartide jmt nn "roheline tee". 
• VOL projektijuht EL fondidest rahataotluste kirjutamiseks ja maakondlike projektide vedamiseks võeti ametisse 2008, oli ametis kuni 2012
• 2009.aastal võttis VOL enda alluvusse Viljandimaa Turismiinfokeskuse ning 2010.aasta lõpuks sai VOL kaasabil turismiinfokeskuse ruumid laiendatud ning sisustus ja tehnika uuendatud esimese etapina. Teise etapina 2013.aastal lisandusid veel infokioskid Viljandi, Karksi ja Olustvere infopunktidesse, lisandus veelgi inventari ning uuendati Viljadi linnakaarti ja välisvalgusreklaami. 2020.aasta kevadel antakse Viljandi turismiinfokeskuse kaks töötajat Viljandimaa Arenduskeskuse alluvusse;
• 2009.a. võtavad Viljandimaa omavalitsuste juhid osa Eesti ajaloo suurimast eraalgatuslikult alustatud heategevusprojektist „Elisabeth" ning annavad 18 etendust Halliste valla näitekirjanik Agnes Taari kirjutatud „Naisvallavanem", millega kogutakse 80 tuhat Eesti krooni. Raha läheb liikumispuuetega lastele kõnniroboti soetamise toetamiseks;
• 2010.a. peetakse Eesti Teatrite kutsel Viljandi staadionil maha jalgpallilahing VOL vs Eesti Teatrid
• 2012.aastal võetakse VOL-s vastu otsus toetada ühiselt 2013.aastaks valmivat Viljandi lauluväljaku renoveerimist;
• 2013.aastal pooldab VOL haldusreformi teema käigus 8 tõmbekeskusega Viljandimaad (maavanem aga 3 tõmbekeskust);
• 2013.aastal peale kohalike omavalitsuste valimisi ühinevad Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vald ca 10 tuhande elaniku ja uue nimega Viljandi vallaks.
• 2014.aasta 1.jaanuriks on Viljandimaal 12 omavalitsust, neist 3 linna ja 9 valda.
• 2018.aasta 1.jaanuariks on Viljandimaal 4 omavalitsust:
  Mulgi vald (2018 ühinesid Karksi vald, Halliste vald, Abja vald ja Mõisaküla linn) - 7 336 elanikku (01.04.2022 seisuga);
  Viljandi vald (2018 liitusid Viljandi vald, Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald) - 13 602 elanikku (01.04.2022 seisuga);
  Põhja-Sakala vald (2018 ühinesid Kõpu vald, Kõo vald, Suure-Jaani vald ja Võhma linn) - 7 917 elanikku (01.04.2022 seisuga); 
  Viljandi linn - 16 649 elanikku (01.04.2022 seisuga) 
• 2018. aastal võtab omavalitsusliit üle kõik kehtivad Viljandi maavalitsuse välislepingud (maavalitsused kaotati 2017.aasta lõpust): Rootsi - Dalarna maakond, Saksamaa - Minden-Lübbecke maakond, Moldova - Straseni linn, Leedu - Plunge rajoon,  Poola - Podlaskie maakond, Läti - Valmiera 
• 2018. aasta lõpuks kiidavad kõik 4 maakonna omavalitsust heaks "Viljandi maakonna arengustrateegia 2035+" koos lisadega: tervise- ja heaoluprofiili ja VIljandi maakonna arengustrateegia 2035+ tegevuskavaga
• 2018. aastast hakkab Viljandimaa kõrgeimat autasu - Viljandimaa vapimärki välja andma omavalitsusliit. Vapimärgi välja andmist alustas Viljandi Maavalitsus 2003. aastal
• 2018. aastast täidab liit siseturvalisuse, rahvatervise ja kohaliku omaalgatuse programmi ülesandeid, peale maavalitsuste kaotamist 2017. aastast
• 2018 omavalitsusliit liitub Eesti Kodukaunistamise Ühendusega ning maakonna kauni kodu konkurss jätkub läbi liidu. Eelnevalt vedas seda programmi maavalitsus.
• 2020 võetakse uuesti büroosse tööle kultuurinõunik (ei olnud perioodil 2015-2020)
• 2020. aastal antakse Viljandi turismiinfokeskus (koos töötajatega) üle Viljandimaa Arenduskeskusele
• 2022. aastal uuendatakse Saksamaa Minden-Lübbecke maakonna ja Viljandi maakonna vahelist 30.aasta pikkust partnerlus-koostöölepingut sõprussidemete jätkumiseks, (koostööleping sõlmiti algselt Viljandi maavalitsusega 1992).
• 2023 teevad omavalitsused otsuse arendada koos Viljandimaa kodutute loomade varjupaika 
• 2023 valitakse Liidule veel teine aseesimees, seega juhatus on nüüd 3-liikmeline